Virtuaalne töömaailm nõuab meilt kiirust, kohenemisvõimekust ja paindlikkust. Peame olema meeldivad, efektiivsed ja kiirelt kättesaadavad. Aga selles tehnoloogiaga läbi põimunud virvarris kipuvad varju jääma 2 olulist väärtust – sisemine stabiilsus ja väärikus.
Romaani “Härrasmees Moskvas” peategelane on noor krahv Aleksander Rostov, kes on mõistetud kogu oma ülejäänud eluks koduaresti hotelli Metropol seinte vahele. Tema luule, aristokraatlik päritolu ja maailmavaade teevad temast inimese, kes ei sobi revolutsioonilisse ajastusse.
Piirangutele vaatamata jääb ta truuks oma olemusele, rutiinidele ja väärikusele. Tema sisemaailm ei kõigu, isegi kui maailm tema ümber on segi pööratud. Ja selles on midagi väga ajatut.
Kas virtuaalne töö tähendab tingimata kaost?
Virtuaalne töö ei pea tähendama isoleeritust – see võib anda sulle suurema kontrolli oma aja ja elu üle. Kuid kui üritad korraga žongleerida nii töö- kui koduste ülesannetega, on kaos kerge tekkima. Selles keskkonnas on vaja sisemist struktuuri ja teadlikkust.
Krahv Rostov pidas kinni päevarutiinidest: ta riietus igal hommikul ülikonda, luges raamatuid, pidas vestlusi, mis andsid ta päevale mõtte. Ta ei saanud kontrollida välismaailma, kuid suutis hoida korda oma sisemaailmas.
Ka meie saame luua oma tööpäeva toetavaid rituaale, olgu selleks siis kindlaks määratud kellaajal lõunapaus, pooletunnine jalutuskäik või mõttevahetus sõbraga. Tähtis aga on neist ka kinni pidada. Pausid ei ole laiskus – see on vaimne hügieen.
Virtuaalne assistent – nähtamatu, kuid vajalik
Virtuaalne assistent märkab detaile, loob struktuuri ja sujuvust. Just nagu hotellitöötaja, kes hoiab süsteeme töös, jääb ka VA samal ajal ise tagaplaanile. Tema töö väärtus ei sõltu sellest, kui nähtav ta on, vaid sellest, millise kvaliteedi ja teadlikkusega ta seda teeb – ja kuidas ta ise oma tööd väärtustab. Väikesed asjad võivad olla uskumatult olulised.
Ka siin on Rostovilt õppida: ta oli teadlikult kohal ja mõistis vaikusest sündivat mõju. Tema sisemine väärikus ei vajanud publikut.
Minu professionaalse südame on alati kiiremini lööma pannud külalislahkus ja külaliste võõrustamine – õigemini soov luua kompromissitult hea kogemus teistele ja sisemine rahulolu selle õnnestumisest. Selle töö tulemus on sageli nagu jäämäe tipp, kus kõige sellest allpoole jääva eest keegi sulle ei plaksuta.
Aga kui see on eesmärk, siis ilmselt teed sa valet asja.
Ka retuusides köögilaua taga töötades saab olla härrasmees (või daam), kes loob oma olemasoluga stabiilsust ja selgust.
Sa ei pea kandma ülikonda või lugema Tšehhovit. Vali oma viis väärikuseks.
📌 Loe lisaks ka, miks alandlikkus võib töökeskkonnas väga väärtuslikuks osutuda.