Iga värske väikeettevõtja võib ennast julgelt Arno kingadesse seada – veel enne, kui ta hommikul kontorisse jõuab või rüperaali kaane avab, on koolitunnid juba alanud.
Minu hea klient on mulle öelnud: „Sa oled väga osav ja võimekas, mul on nii palju õppida veel ja ma õpin täitsa tempokalt Sinu käest.“
Kas ma oskan kohe nipsust kõiki mulle antud ülesandeid lahendada? Äkää! Aga ma uurin välja, kas ma oskan.
✨ Õppimisvõime on tööriist, mitte takistus
Tänapäeval ei defineeri sinu väärtust mitte see, mida sa juba tead, vaid kui kiiresti sa suudad uusi teadmisi omandada ja rakendada. Hea virtuaalassistent pole inimene, kes oskab kõike, vaid inimene, kes võtab vaevaks asjad välja uurida, õppida ja katsetada.
Iga uus klient = uus õppimiskõver. Kui keegi usaldab mulle mõne ülesande, mida ma pole varem teinud, siis see ei tähenda, et ma keeldun – pigem vaatan: kas see on mõistlikus ajaraamis õpitav?
Kui jah – siis sukeldun sisse.
🧠 Tark ei torma, tark küsib. Ja vajadusel teeb väikese uurimistöö enne, kui „niisama“ katsetama hakkab. Kui “proovimine” kulutab vaid väärtuslikku aega ega too tulemust – kus on selle väärtus kliendile või tegijale? Mõnikord on targem tõsta käpad üles ja tunnistada, et see ülesanne pole minu pädevuses. Aga ma tean kedagi, kes sedasorti väljakutse meeleldi vastu võtaks.
Ka teadmine, et see pole minu teetass, on õppetund omaette.
Ära otsi ideaalinimest, vaid seda, kes on valmis õppima ja kohanema. Suhtumine loeb tihti rohkem kui oskused – neid saab juurde õppida. Sinu kõrval peaks olema inimene, kes mõtleb kaasa, küsib õigeid küsimusi ja teeb asjad ära. No fuzz.
💭 Aga mis on siis professionaalsuse märk? Minu jaoks on see julgus õppida.
See, et ma midagi kohe ei oska – ja neid asju on kindlasti rohkem kui üks – ei tähenda, et ma pole professionaalne.
Ma ei pea kõike teadma.
Aga ma tean, kust otsida.
Las ma uurin. Proovin. Ja teen ära.
📌 Loe ka: Kuidas virtuaalassistent aitab su klientidel end hoituna tunda?